riigiressursside

Riigiressursside mõiste viitab riigi kontrolli all olevale ja avalike eesmärkide rahuldamiseks kasutatavale ressursikogumile. Need ressursid moodustuvad peamiselt neljast põhikomponendist: looduslikud ressursid nagu maa ja vesi, energiahandid ja mineraalid; rahaline ressurss, sealhulgas riigieelarve, reserve ja võime laenata; inimressursid, mis koosnevad riigi töötajatest, nende oskustest ja teadmistekapitalist; ning infrastruktuur ja kapitalivara, mida hõlmavad hooned, teed, side- ja energiataristu ning digitaalsed süsteemid. Lisaks võivad riigiressursside hulka kuuluda informatsioonilised varad ning intellektuaalne omand ja andmed.

Riigiressursside haldamise eesmärk on tagada teenuste kättesaadavus, sotsiaalne turvalisus, majanduskasv ning jätkusuutlik areng. Seda teevad erinevad mehhanismid: rahastamistehnikaid ja -prioriteete määrav eelarveprotsess; varade haldamine ja hooldus; avalik ost ja riigiettevõtete järelvalve; ning andmete ja digitaalse infrastruktuuri arendamine. Õiguslik alus koosneb põhiseadusest ning rahandus- ja majandusalastest seadustest, mis jagavad vastutust ministrite, ametkondade ja parlamenti vahel.

Väljakutsed hõlmavad ressursi tõhusat ja läbipaistvat kasutamist, korruptsioonivastast võitlust, varade väärtuse pidevat hindamist ning keskkonnamõjude ja kliimamuutuste mõju. Riigiressursside hea juhtimine eeldab selgeid eesmärke, vastutust ja avatust, et ressursid supportiksid kõigi kodanike heaolu ja pikaajalist jätkusuutlikkust.