restriktsioonienüümidest

Restriktsioonienüümid, tuntud ka kui restriktaasid, on ensüümid, mis esinevad looduslikult bakterites ja arhebakterites. Nende peamine funktsioon on kaitsta mikroorganisme viirusinfektsioonide eest, lõigates ära võõrkeha DNA-d kindlates kohtades. Need ensüümid tuvastavad ja seostuvad spetsiifiliste DNA järjestustega, mida nimetatakse restriktsioonikohtadeks, ning lõikavad seejärel DNA kaksikheeliksi läbi.

Restriktsioonienüüme on kahte peamist tüüpi: tüüp II ja tüüp III. Tüüp II ensüümid on kõige laialdasemalt kasutatavad molekulaarbioloogias, kuna nad lõikavad DNA-d tuvastusjärjestuses või selle lähedal, tootes sageli kleepuvaid või tömpe otsi. Tüüp III ensüümid vajavad kaheks DNA järjestuse tunnustamiseks ja lõikavad umbes 20-50 aluspaari eemal.

Restriktsioonienüümid on hindamatud tööriistad geneetilise materjali manipuleerimisel. Neid kasutatakse DNA fragmenteerimiseks elektroforeesi uuringuteks, DNA kloonimiseks ja muudeks DNA rekombinatsiooni tehnikateks. Erinevate restriktsioonienüümide kättesaadavus, mis lõikavad erinevatel alustel, võimaldab teadlastel DNA-d täpselt fragmentideks lõigata, muutes selle analüüsi ja muundamise palju lihtsamaks.