reprodutsiivuse

Reprodutsiivsus on elusorganismi võime paljundada järglasi ja liigi jätkamiseks vajalike paljunemistoimingute kogum. See hõlmab sugurakkude arengut (gametogeneesi), viljastumist ning järglaste kasvu, sünnitust ja varajast hoolt. Reprodutsiivsus on nii bioloogiline nähtus kui ka selle tulemusel tekkivate järgmajade ja perekondade jaoks oluliste sotsiaalsete ning eetiliste küsimuste teema.

Bioloogiline alus hõlmab gametogeneesi (munarakkude ja spermatosoidide teke), viljastumist ning järglaste arengut ja kasvamist. Inimestel ning paljudel teistel liikidel reguleerivad paljunemist hormonaalsed süsteemid, kus osalevad östrogeen, progesteroon, testosteroon ning hüpofüüsihormoonid FSH ja LH. Reproduktiivsüsteemid on struktuurilt erinevad, kuid eesmärk on tagada geneetilise materjali ülekandumine järgnevatele põlvkondadele.

Inimese kontekstis on oluline menstruaaltsükkel, mis on tavaliselt umbes 28 päeva ning mil ovulatsioon toimub tsükli keskel. Hormonaalsed muutused määravad viljakuse ajad ja viljakuse seoseid. Paljunemisviisid on peamiselt seksuaalne paljunemine; mõnel juhul esinevad ka alternatiivsed vormid, nagu parthenogenees mõnes liigis, kuid see ei ole tavapärane enamikus matingutel.

Tervis ja õigused on samuti osa reprodutsiivsusest. Fertiilsus tähistab võimet paljuneda soovitult, viljakus võib olla mõjutatud vanusest, tervisest, elustiilist, ravimite mõjust ning keskkonnateguritest. Viljatuse korral võib abi pakkuda meditsiiniline nõustamine, viljastumisnõustamine ja tsiviilõiguslikud valikud. Reprodutsiivsust käsitletakse sageli koos kehaga seotud terviseviiside, seksuaalõiguste ja pereplaneerimise küsimustega.