replikatsioonimehhanismid

Replikatsioonimehhanismid viitavad protsesside kogumile, mis võimaldavad DNA või RNA molekulide täpset koopiat luua. Need mehhanismid on elutähtsateks elusorganismide paljunemiseks, kasvamiseks ja funktsioneerimiseks. Peamine eesmärk on tagada geneetilise informatsiooni säilimine ja edasiandmine järgnevatele põlvkondadele.

DNA replikatsioon on poolkonservatiivne protsess, kus iga vanemlik DNA ahel toimib mallina uue komplementaarse ahela sünteesiks. Selle protsessi algatamiseks on mitmeid valke, sealhulgas helikaas, mis eraldab DNA kaksikheeliksi, ja DNA polümeraas, mis lisab uusi nukleotiide vastavalt aluspaardumise reeglitele (A-T ja G-C). Replikatsioon algab kindlatest päritolukohtadest ja kulgeb mõlemas suunas, moodustades replikatsioonikahvli. DNA polümeraas töötab ainult ühes suunas (5' kuni 3'), mistõttu üks ahel (juhtiv ahel) sünteesitakse pidevalt, samas kui teine ahel (lagging ahel) sünteesitakse fragmentidena, mida nimetatakse Okazaki fragmentideks. Need fragmendid ühendatakse seejärel DNA ligaasi abil.

RNA replikatsioon on oluline mõnede viiruste jaoks, mis kasutavad RNA-d oma geneetilise materjalina. Erinevalt DNA replikatsioonist kasutavad RNA-replikeeruvad viirused RNA-st sõltuvaid RNA polümeraase. See ensüüm sünteesib uue RNA molekuli, kasutades olemasolevat RNA molekuli mallina. See protsess võimaldab viirusel oma geneetilist materjali paljundada ja uusi viirusosakesi toota. Mõned RNA replikatsiooni vormid võivad olla ka väga ekslikud, mis aitab viirustel kiiresti muteeruda.