replikatsioonist

Replikatsioon on raku DNA kahekordse heliksi kopeerimine enne raku jagunemist. Protsess tagab tütarrakkude genoomi täpse koopia ning on osa rakkude jagunemise kontrollitud kulust. Replikatsioon on semi-konservatiivne: mõlemast vanemast DNA ahelast sünteesitakse uus komplementaarne ahel, nii et igal uuel molekulil on üks vanem ja üks uus ahel.

Alguspunktid ja replikaatsioonikahvlid: Prokarüootidel on tavaliselt üks alguspunkt, mida nimetatakse oriC-ks, kust replikaatsioon alustub. Eukarüootidel on mitu alguspunkti. DNA kahvlid avanevad helicasei toimel, moodustades replikaatori kahvlid. RNA primerid annavad alustamiseks 3' OH-otsa. DNA polümeraasi lisavad nukleotiide 5'→3' suunas: juhtiv ahel sünteesitakse pidevalt, jälgija ahel aga Okazaki fragmentidena. Primerid asendatakse DNA-ga ja fragmendid liidetakse ligase abil.

Kontroll ja parandused: DNA polümeraasi 3'→5' eksonuklaasiga toimiv veaparandus ning lisapandud parandussüsteemid aitavad vigade kõrvaldamisel. Replikatsioon on koordineeritud raku tsükliga ja litsentsimisega, mis tagab, et iga DNA lõik kopeeritakse üks kord ühe raku elutsükli jooksul. Telomeerid kaitsevad kromosoomi otsasid; telomerase mängib rolli nende pikkuse reguleerimisel teatud rakkudes. Replikatsioon on keeruline ja paindlik protsess, mis kohaneb raku tüübiga ja arengufaasiga.