refraktsiooniviga

Refraktsiooniviga, tuntud ka kui refraktiivhäire, on silmahaigus, mille korral silma võrkkestale ei teki teravat kujutist. See juhtub, kui silm ei suuda valgust õigesti fookustada. Enamlevinud refraktsioonivead on müoopia (lühinägevus), hüperoopia (kaugnägevus) ja astigmatism.

Müoopia korral on silmamuna liiga pikk või sarvkest liiga kumer, mistõttu fookus jääb võrkkesta ette. See põhjustab lähedal olevate esemete nägemise selgena, kuid kaugemad objektid on udused. Hüperoopia tekib, kui silmamuna on liiga lühike või sarvkesta kumerus on liiga väike, mistõttu fookus jääb võrkkesta taha. See põhjustab kaugete objektide nägemise selgena, kuid lähedal olevad objektid võivad olla udused, eriti vanemas eas. Astigmatism on tingitud ebakorrapärase kujuga sarvkestast või silmaläätsest, mis põhjustab valguskiirte fookustumist mitmes punktis, mitte ühes, mille tulemuseks on moonutatud või hägune nägemine nii lähedal kui ka kaugel.

Refraktsioonivead võivad põhjustada silmade väsimust, peavalu ja kohmetust. Diagnoos tehakse silmauuringu käigus, mille käigus määratakse silmade refraktsioon. Ravi hõlmab tavaliselt prille, kontaktläätsi või silmakirurgiat, et korrigeerida valguskiirte fookustumist silmas.