rastergraafikaga

Rastergraafika, mida nimetatakse ka bittikartgraafikaks, on kujutiste esitamine, kus pilt koosneb ruutudest ehk pikslitest. Iga piksliga seostatakse värvi- ja heleduseinfo ning kogu kujutis tekib nende andmete kogumina. Rastergraafika sobib eriti fotode, detailsete varjude ja värvitõlgete esitlemiseks ning seda kasutatakse laialdaselt veebis, digitaaltöötluses ja digitaalse kunstiga seotud rakendustes.

Peamised omadused on lahutusvõime, mis sõltub pikslite arvust ja piksli suurusest, ning värvikirjeldus (tavaliselt 8 kuni 16 bitti per kanal). Kui resolutsioon suurendatakse, tekib pixelaatsioon, sest pikslid on fikseeritud. Rastergraafika kvaliteet langeb sageli tihendamisega; kasutatakse nii lossy kui lossless tihendust.

Võrdluseks on vektorgraafika, mis kasutab matemaatilisi kujundeid ja on skaleeritav ilma kvaliteedi kadumiseta, kuid ei sobi kõigi fotokujutiste või peenema detaili jaoks.

Levinud rasterformaadid on JPEG, PNG, GIF, TIFF ja BMP; samuti WebP kasutus kasvab. Neid faile töödeldakse tarkvaras nagu Adobe Photoshop, GIMP, Krita või Affinity Photo. Rastergraafika mängib olulist rolli paljudes valdkondades, sealhulgas digifotograafias, digitaalsetes kunstides, veebisisus ja videomängude tekstuurides. Piirangutena on pixelaatsioon suurendamisel ning suurte rasterpiltide haldamine ja tihendamine, mis võib kaasa tuua detailide kadumise.