rakendusliideseid

Rakendusliideseid (API-d) on tarkvarakomponentide avalikud liidesed, mis võimaldavad teistel rakendustel programmiliselt suhelda. Need kirjeldavad, kuidas päringuid esitada, millist vastust oodata ning millised on andmetele juurdepääsu reeglid. Rakendusliideseid kasutatakse integreerimiseks, automatiseerimiseks ning olemasoleva funktsionaalsuse korduvkasutamiseks.

Neid eristatakse mitmeks tüübiks, näiteks veebiliideseid (veebipõhised API-d), teegi- või raamatukogupõhiseid API-sid (SDK-d ja raamatukogud), ning platvormi- ja operatsioonisüsteemi API-sid. Veebiliideseid kasutatakse tavaliselt HTTP/HTTPS kaudu ning need võivad olla REST, GraphQL, gRPC või SOAP tüüpi. Lisaks on olemas lokaalsed või sisemised API-d, mida kasutatakse ühe tarkvaraosa sees.

Disaini- ja arendusprintsiibid hõlmavad liidese lepingu stabiilsust, selget versioonimist ning põhjalikku dokumentatsiooni. Hästi kujundatud API on hõlpsasti avastatav ja kasutatav, pakkudes ühtseid veateateid ja järjepidevaid skeeme. Turvakaalutlustena kasutavad API-d tavaliselt autentimist ja autoriseerimist ( API võtmed, OAuth 2.0, JWT ) ning rakendavad kiiruse- ja kasutuspiiranguid. Andmed vahetatakse sagedasti JSONi või XMLi vormis; GraphQL kasutab eraldi skeeme.

Elutsüklil on oluline roll: versioonimine, vananenud funktsioonide teavitamine ja sujuv üleminek, test-, staging- ja tootmiskeskkonnad ning ametlik dokumentatsioon ja SDK-d. Turvalisuse ja halduse eest vastutatakse juurdepääsulubade, auditimise ja jälgitavuse tagamisega.