rahvasrahvastik

Rahvasrahvastik on mõiste, mida kasutatakse demograafias ja riigiteoorias kirjeldamaks territoriaalselt määratud elanikkonna suurimat rühma, mis tavaliselt jagab sama keelt, kultuuri ja ajaloolist tausta. See rühm on sageli identiteetselt domineeriv riigi avalikus sfääris ning moodustab suurema osa kogurahvastikust.

Termin ei pruugi tähendada ametlikku või juriidilist privileegi; seadusandlus ja poliitika võivad erinevates riikides rõhutada nii rahvasrahvastiku kui ka vähemuste õigusi. Rahvasrahvastiku suurus ja koostis kujundavad keelelise ja kultuurilise poliitikaid, haridus- ja rahvuslikku ühtsust puudutavaid arutelusid ning esindatuse andmist riigiasutustes.

Dünaamikat mõjutavad sündimus, migratsioon, urbaniseerumine ja kogukondade kogemus; oluline on mõista, et rahvasrahvastik ei tohiks tähendada identiteete monoliitset kontseptsiooni — riigid võivad olla mitmekesised ja ühtsuse nimel arendada ülejäänud kogukondade kaasamist ja võrdsust. Võtmeküsimused hõlmavad keelekasutuse, koolikorralduse ja kultuuriliste traditsioonide säilimist ning lõimumist.