raamsüsteem

Raamsüsteem on ehitiste skeleti struktuur, kus peamine koormus kandub kolonnide ja tala skeletile. Selline lahendus võimaldab seinte kergemat või mitte koormavat olemust, mis annab ruumile avatud planeeringu ja suurte avade võimaluse. Peamised komponendid on kolonnid (vertikaalsed liikmed) ja talad (horisontaalsed liikmed). Ühendused peavad kandma nii gravitaalseid kui külgsuunalisi koormusi; need võivad olla jäigad (momentraam) või sisaldada diagonaalelemente, mis suurendavad külgsidust.

Materjalid hõlmavad terast, raudbetooni, puitu ja nende kombineeritud süsteeme. Erinevate materjalide ja ühenduste kombinatsioonid võimaldavad erinevaid käitumisviise ning kohandamist projekti nõuetele.

Eelised seisnevad ruumi paindlikkuses ja avatuses, võimaluses luua suuri vajutusi ja avasid, koos potentsiaaliga kiiremaks ehitusprotsessiks võrreldes seinapõhiste süsteemidega. Puudusteks võivad olla keerukamad ühendused ja detailid, suurem vajadus tulekaitse- ning heliisolatsiooni lahenduste järele ning mõningane hinnataseme tõus.

Disain keskendub koormuste teekonna ja jaotuse ning külgsuunaliste koormuste (tuul, maavärin) vastupanu kindlustamisele. Olulised on ühenduste detailid, stabiilsus ja ohutus; projektid järgivad kohalikke norme ja rahvusvahelisi standardeid, nagu Eurokoodid.

Rakendused hõlmavad kõrghooneid, tööstus- ja ärihooneid, sillasid ning muid struktuure, kus on vaja avatud interjööre ja suurt skaalat.