rõhuhinnangu

Rõhuhinnangu on protsess ja selle tulem, kus hinnatakse või määratakse süsteemi rõhk, sageli kui otsest mõõtmist ei ole või see on ebapiisav. Selline hinnang kasutab kombineeritult erinevaid andmeid, füüsikalisi seaduspärasusi ja matemaatilisi mudeleid, et saada usaldusväärne ülevaade rõhust erinevates punktides või rõhulahenduses üldiselt.

Hinnangu meetodid jagunevad peamiselt kolme kategooriasse. Esiteks otsene mõõtmine, kus kasutatakse rõhumõõtureid, manomeetreid või andureid. Teiseks kaudne hinnang, mis põhineb seotud suurustel nagu voolukiirus, lahusti tihedus ja temperatuur ning rakendatakse füüsikalisi valemeid (nt hydrostaatikast, Bernoulli’ võrrandist või vooluturbulentsi korrelatsioonidest). Kolmandaks arvutuslikud meetodid, näiteks natiivsed või finitaeridelementide simulatsioonid (CFD) või protsesssimulaatorid, mis annavad rõhkude ja rõhuvõitude prognoose.

Rõhuhinnanguid käsitletakse sageli kui absoluutset või rõhujagunemise (differentsiaalne) hinnangut ning erinevaid rõhu vorme: absoluutne rõhk, maa- või atmõe rõhk ning näidatud rõhk (gage). Näiteks p_gage = p_abs − p_atm või p_dyn = 0,5 ρ v^2 statiivse või dünaamilise rõhu hindamiseks.

Rakendused hõlmavad tööstuslikku vooluhulgu, HVAC-süsteeme, nafta- ja gaasienergiat ning geofüüsikalisi või keskkonnaprojekte. Rõhuhinnanguid kasutatakse kavandamisel, ohutusanalüüsides ja protsesside optimeerimisel, kuid need on sõltuvad mõõtmisandmete kvaliteedist, kalibreerimisvigadest ja materjalide või keskkonna tingimuste kõikumisest.