pöörlemisintersatsioonidega

Pöörlemisintersatsioonidega on mõiste, mida kasutatakse kirjanduses nende süsteemide kirjeldamiseks, kus omadused ja dünaamika on kujundatud orientatsioonist sõltuvate koostoimete ning pöörlemise enda rolli kaudu. Kontseptsioon ühendab pöörlemis-sümmeetriad ja naabrite vaheliste interaktsioonide orientatsioonipõhise olemuse, mille tulemiks võivad olla muutuvad energiad, olekute jagunemine ja kollektiivsed vastused.

Etymoloogia mõttes ühendab mõiste pöörlemise ja interaktsioonide ideed; sõna on tekkinud kaasaegses teaduskirjanduses ning erinevatel autoritel võib selle tähendus varieeruda või kasutada sarnaseid mõisteid.

Teoreetiline raamistik põhineb gruppiteoorial ja esitusruumide kirjeldamisel; olulised on pöörlemistegurid (SO(3)) ja nende esituspiirkonnad, anisotroopsed koostoimed ning orientatsioonist sõltuv interaktsioon. Kasutusel on valikureeglid ja sümmeetriatunnetus, mis selgitavad, kuidas pöörlemine mõjutab olekute üleminekuid ja süsteemi vastuseid.

Rakendused hõlmavad keemiat ja molekulaarspektroskoopiat, kristallfüüsikat ja magnetismi, metamaaterjale ning nanostruktuure, samuti optika ja fotoonikat, kus pöörlemisintersatsioonid mõjutavad süsteemi vastuseid, näiteks energiajagude või valikureegide kaudu.

Näited võivad hõlmata pöörlemisega seotud energialõhestumist spin- või orbit koostoimete tõttu või orientatsioonist sõltuvate interaktsioonide teket kristallides ning heliliste või chiroptiliste omaduste tekkimist heatuutut struktuurides.

Seosed: mõiste on tihedalt seotud spin-rotation koostoime, spin-orbiteerimise ja anisotroopse interaktsiooni käsitlusega ning on osa laiemast sümmetria- ja koostoimeuuringute väljast.

Staatus: termin on suhteliselt nišiline ja standardiseerimata; erinevad autorid võivad kasutada erinevaid sõnastusi sarnaste nähtuste kirjeldamiseks. Allikates tasub kontrollida konkreetseid definitsioone ja konteksti.