pulsioksümeetrid
Pulsioksümeetrid on mitteinvasiivsed seadmed, mis hindavad arteriaalse vere hapnikusaturationi (SpO2) ja pulssagedust. Need tavaliselt kasutavad sõrmeklaasi või käekeskusega sensorit, mida asetatakse sõrmele, varbale või mõnele teisesele kehaosale ning neid kasutatakse nii haiglates, kliinikutes, häirekeskustes kui ka kodustes tingimustes.
Seadmed toimivad fotopleytmograafia põhimõttel: need kannavad kahte valguslained, tavaliselt punast (umbes 660 nm) ja infrapuna (umbes
Tüübid ja kasutusvaldkonnad on mitmekesised: finger- või käekellast sensorid, kaasaskantavad või ka beebidele mõeldud välistensorid. Kasutatakse
Täpsus ja piirangud: pulsioksümeetrid on üldiselt usaldusväärsed kergete tingimuste puhul, kuid tulemused võivad muutuda liikumise, kehva
Ajalugu: pulsioksümeetrite arenduses mängis olulist rolli Takuo Aoyagi 1970ndatel, kelle tööd lõid aluse tänapäevasteks kliinilisteks ja