psühholingvistika

Psühholingvistika on psühholoogia ja lingvistika piiriteadus, mis uurib keele ja vaimu vahelisi seoseid. See teadusharu keskendub sellele, kuidas inimesed keelt omandavad, mõistavad, produtseerivad ja mäletavad. Psühholingvistid uurivad nii keele omandamise protsessi lastel kui ka keelekasutust täiskasvanutel, sealhulgas kõne mõistmist, lugemist, kirjutamist ja keelelisest materjalist mõtte loomist.

Peamised uurimisvaldkonnad psühholingvistikas hõlmavad keele omandamist (kuidas lapsed õpivad emakeelt ja teisi keeli), keele mõistmist (kuidas aju töötleb kuuldud või loetud keelt), keele produtseerimist (kuidas me mõtetest keeleks muudame) ning keele ja mälu seoseid. Psühholingvistika kasutab oma uurimuses erinevaid meetodeid, sealhulgas eksperimente, vaatlusi ja neuroteaduslikke tehnikaid, nagu aju kuvamine.

Psühholingvistika aitab mõista selliseid nähtusi nagu keeleoskuse langus vananedes, keelehäired (nt afaasia) ja keele õpetamise efektiivsus. Samuti annab see teadmisi sellest, kuidas meie aju keelelist informatsiooni salvestab ja töötleb, mis on oluline nii hariduses, kommunikatsioonis kui ka teraapias. See distsipliin on tihedalt seotud ka kognitiivse psühholoogia ja neuroteadusega.