privaatvõrgud

Privaatvõrgud on arvutivõrgud, mis ei ole mõeldud avalikuks kättesaamiseks ning mida haldavad ja kontrollivad tavaliselt konkreetsed organisatsioonid, ettevõtted või kogukonnad. Need võivad olla isoleeritud osa organisatsiooni infrastruktuurist või osa suuremast võrguökosüsteemist, kus ligipääs on piiratud ja auditeeritav.

Privaatvõrkudes kasutatakse peamiselt privaatseid IP-aadresse (nt 10.0.0.0/8, 172.16.0.0/12 ja 192.168.0.0/16). Interneti-ühenduse jaoks tuleb sageli kasutada NAT-i ning turvasüsteeme, nagu tulemüürid, VPN-lahendused ja krüpteeritud kanalid, et kaitsta liiklust ja andmeid. Isoleeritud võrgu loomine võimaldab paremat kontrolli ligipääsu, kasutajate ja teenuste üle ning aitab vähendada riske.

Vormid hõlmavad kohalikku privaatvõrku (LAN), virtuaalseid alavõrke (VLAN-id), ettevõtte intraneti ning laiaulatuslikke privaatvõrgu ühendusi (WAN). Kaugjuurdepääs tavaliselt korraldatakse VPN-ühenduste abil (nt IPsec, OpenVPN, WireGuard), mis loovad turvalised ühendused kasutaja ja ettevõtte vahel.

Turvalisus ja haldamine on privaatvõrkude keskmes: autentimine, autoriseerimine, krüptimine ja piiratud ligipääs. Tulemüürid, IDS/IPS-jälgimine ja võrgusegmentimine aitavad kaitsta ressursse ning tagada vastavust. Privaatvõrgud võivad pakkuda paremat kaitset, kuid neid tuleb hoolikalt kavandada, hallata ja monitoorida, et vältida konfidentsiaalsuse ja kättesaadavuse probleeme.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad ettevõtteid, asutusi, haridus- ja arenduskeskkondi ning koduseid või väikeseid kontoreid, kus on vaja piirata ligipääsu ja isoleerida liiklust.