polüploidsusest

Polüploidsus ehk polüploidia on genoomi kromosoomide koguhulga suurenemine võrreldes tavapärase diploidsusega. Organismil võib olla kolm või rohkem komplekti kromosoome, näiteks triploidsus (3n) või tetraploidsus (4n); kõrgemad polüploidsused, nagu hexaploidia (6n), esinevad samuti. Polüploidsus on eriti levinud taimedel ja mängib olulist rolli evolutsioonis ning kultuurtaimede aretuses.

Põhiliigid on autoploidia ja alloploidia. Autoploidia tekib sama vanemorganismi kromosoomide duplikeerimise või unreduced gametite tekkel ning toob kaasa täiendava sama genoomi komplekti lisandumise. Alloploidia tekib kahe erineva liigi kromosoomide ühinemise ja seejärel nende kromosoomide duplikeerimise tulemusena, moodustades ühtse funktsionaalse genoomi.

Kuidas tekib: polüploidsus võib tekkida mitmel viisil, sealhulgas unreduced (2n) gametite teke, endoreduplication või hübriidi järel genoomide duplikeerimine. Autoploidia puhul on kromosoomid peaaegu identsed; alloploidia puhul liidetakse erinevate liigi genoomid ja need võivad järgneval jagunemisel paremini paarituda.

Näited ja tähtsus: polüploidsust esineb laialdaselt kultuurtaimedes. Näiteks nisu (Triticum aestivum) on kõrgemalt polüploidsed ja geneetiliselt keerulised liigid; puuvill Gossypium hirsutum on allotetraploidia; kanep Brassica napus on allotetraploidia; aedoad Avena sativa on hexaploidia. Polüploidsus suurendab geneetilist varieeruvust ning võib parandada saaki, vastupanu mõjuritele ja taluvust keskkonnamuutustele, kuid võib tekitada meiosi häireid ja viljakusprobleeme, kui ploidia ei ole stabiilne.