diploidsusega

Diploidsus ehk diploidsuse seisund on kromosoomide arvust tulenev mõiste, kus rakkudes on kaks täis kromosoomide komplekti (2n). See seisund on levinud paljude eukarüootide somaatilistes rakkudes; sugurakud ehk gametid on tavaliselt haploidsed (n). Diploidsus võimaldab homoloogiliste kromosoomide paari olemasolu, millel on samad geenid, kuid erinevad alleidid.

Meiosis vähendab kromosoomide arvu pooleks, tagades haploidsed gametid ja rekombinatsiooni kaudu geneetilise varieeruvuse. Fertiliseerumisel ühenduvad kaks gametit ning tekib diploidsus, mis taastab 2n komplekti. Diploidsus võimaldab kahe alleeli olemasolu ühe geeni kohta ning tekitab heterosügootsuse; recessiivsed mutatsioonid võivad olla varjatud või ilmneda sõltuvalt teise alleeli olemasolust.

Elutsüklid: paljudel liikidel vahelduvad haploid- ja diploidfaasid või on diploidsus kogu keha. Taimekasvatuses on levin polyploidsus, kus kromosoomide arv ületab kahe komplekti. Diploidsuse stabiilsus ja geneetiline mitmekesisus on oluline ökoloogiliste ja evolutsiooniliste protsesside jaoks.

Tähtsus: Diploidsus on aluseks Mendeli pärandumisele ja geneetilisele varieeruvusele. Meditsiinis ja bioloogilises diagnostikas hinnatakse kromosoomide arvu ja struktuuri (karyotüüp, molekulaargeneetilised testid), et mõista haiguste ja arenguvigade tausta.