polüfülogeneesiast

Polüfülogeneesia on kontseptsioon bioloogias, mis kirjeldab olukorda, kus sarnased tunnused arenevad erinevates evolutsiooniliinides iseseisvalt, ilma ühist esivanemat, kellel neid tunnuseid juba oleks. See on vastand monöfüleetilisele rühmitusele, kus kõik organismi liikmed põlvnevad ühisest esivanemast, kellel oli antud tunnus.

Polüfülogeneesia on sageli tingitud homoloogiliste tunnuste asemel analoogiliste tunnuste esinemisest. Analoogilised tunnused on morfoloogiliselt sarnased ja täidavad sarnast funktsiooni, kuid on tekkinud erinevate evolutsiooniliste teede kaudu. Näiteks tiibade areng lindudel, nahkhiirtel ja putukatel on polüfüleetiline nähtus. Tiivad teenivad küll sama eesmärki – lendamist –, kuid nende ehitus ja evolutsiooniline päritolu on erinevad.

Selle mõiste mõistmine on oluline fülogeneetiliste puude ja organismide klassifitseerimise koostamisel. Vale rühmitamine polüfüleetiliste tunnuste alusel võib viia ebatäpsusteni organismide evolutsiooniliste suhete mõistmisel. Teadlased kasutavad erinevaid molekulaarseid ja morfoloogilisi andmeid, et eristada homoloogilisi ja analoogilisi tunnuseid ning vältida polüfüleetilisi vigu klassifikatsioonis.