pineaalnääre

Pineaalnääre on väike endokriinne näär ajus, mis kuulub epithalamusesse. Ta paikneb kolmanda ventrikli kohal, kahe ajupoolkera vahel ning on seotud ööpäevase rütmi reguleerimisega.

Struktuurilt koosneb peamiselt pinealotsüütidest ning ümbritsevatest gliaalkihtudest ja kapillaaridest. Vanusega võivad areneda kaltsifikatsioonid, mida meditsiinis kirjeldatakse kui corpora arenacea. Nääre on suurema osa ajutööst sõltumata, kuid selle toimimist mõjutavad närvi- ja hormonaalsed signaalid.

Pineaalnääre toodab peamist hormooni melatoniini, mis on serotoniinist tuletatud. Melatoniin mängib keskset rolli ööpäevase rütmi ja une-ärkveloleku regulatsioonis: tootmine on öösel suurem ja valgusjärsku langetab selle taset. Töö mehhanism hõlmab valguse tajumist silmade nurgas, signaali edastamist suprahiasmaatilisse tuumasse ning sealt läbi närvitee pineaalnääre suunas. Melatoniin võib omada ka antigoksüdantseid ja immuunsüsteemi mõju ning aidata reguleerida mõningaid reproduktiivseid ja hormonaalseid protsesse, eriti loomadel.

Hoolimata näärme tähtsusest, on inimese melatoniini tootmine vanusega kahanenud ning pineaalnääre calcifikatsioonid on sagedased radioloogilises pildistamises. Harva võivad esineda pineaalnäärmes kasvajad (pinealome) või tsüstid, mis võivad põhjustada neuroloogilisi sümptomeid.

Kokkuvõttes on pineaalnääre keskne, kuid väikeste ulatustega endokriinne organ, mis peamiselt mõjutab keha ööpäevast rütmi melatoniini kaudu.