pensioniplaane

Pensioniplaan on pikaajaline finantssuju või kokkulepe, mille eesmärk on tagada isikule sissetulek pensionieas. See võib hõlmata nii tööandja kui töötaja panuseid, investeeringuid ning riiklikke või erasektori toetusmehhanisme. Pensioniplaani kavandamisel arvestatakse soovitud pensioniea, elatustaseme ja riskitaluvust.

Peamised tüübid on määratud hüvitisega plaanid (DB) ja määratud sissemaksega plaanid (DC). DB-plaan lubab kindlat pensioni suurust, mis arvutatakse palga, teenistusaasta ning skeemi alusel; investeerimisrisk on tööandja või plaani halduri kanda. DC-plaan määrab sissemaksed ning lõplik pension sõltub kogutud summast ja investeeringute tootlusest; risk ja väljamaksete suurus on peamiselt osaleja kanda. Lisaks võivad olla segaplaani või vabatahtlikud lisapensionid.

Toimimise põhiprintsiibid: sissemaksed ja kogumine; vesting ehk õigus koguda pensioni täielikult tööandjale; väljamaksed pensionieas võivad toimuda annuiteedina või kogu summana väljamaksena; lõplik summa sõltub varade tootlusest ja inflatsioonist.

Regulatsioonid ja maksustamine: paljudes riikides on pensioniplaanidel maksusoodustused ning väljamaksete maksustamine erinevate režiimide alusel; järelevalvet teevad rahandus-, töö- või järelevalveasutused; oluline on jälgida plaani kulusid ja varade kvaliteeti.

Planeerimise soovitused: alusta varakult, tee järjepidevaid sissemakseid, vali kulude ja riskide vaheline tasakaal, arvestades inflatsiooni ja oodatavat eluea; regulaarselt vaata üle oma pensioniplaani ja vajadusel kohanda.