patoloogiast

Patoloogia on meditsiini eriala, mis tegeleb haiguste põhjuste, mehhanismide ja tagajärgede mõistmise ning haiguste diagnoosimise ja klassifikatsiooni arendamisega. Patoloogid on arstid, kes töötavad peamiselt haiglate anatoomilise patoloogia ja kliinilise patoloogia laborites ning tuginevad koe- ja rakulistele uuringutele.

Anatoomiline patoloogia keskendub koeproovide histopatoloogilisele ja makroskoopilisele uurimisele ning kasvajate klassifikatsioonile; tsütopatoloogia keskendub rakkude hindamisele tsütoloogiliste preparaatide kaudu; immunohistokeemia kasutab antikehi rakulise identifitseerimise jaoks; molekulaarpatoloogia uurib geneetilisi ja molekulaarseid muutusi; hematopatoloogia tegeleb verehaiguste ja luuüdi patoloogiaga; autopsia ehk surnukeha uurimine aitab selgitada surma põhjuseid.

Patoloogiks saamiseks peab lõpetama meditsiiniõppe ning läbima patoloogia eriala residentuuri. Seejärel järgneb kutsealane sertifitseerimine ja pidev täiendõpe, mis tagab diagnostiliste standardite järgimise.

Ajalugu: modernne patoloogia sai alguse 19. sajandi lõpus Rudolf Virchowi tööst, mis rõhutas rakkude rolli haigustes. Tänapäeval on patoloogia võtmeroll diagnoosimises ja meditsiinilise uurimistöö aluseks ning see mõjutab sageli raviplaane ja patsientide kulgu.