paljunemisprotsess

Paljunemisprotsess on elusorganismide bioloogiline protsess, mille käigus sünnivad järglased ja tagatakse geneetilise informatsiooni järjepidevus. Protsess hõlmab seksuaalset ja aseksuaalset paljunemist ning selle vormid varieeruvad liikide vahel. Paljude liikide jaoks on paljunemine aluseks populatsiooni jätkusuutlikkusele ja evolutsioonilisele muutumisele.

Sexuaalne paljunemine toimub sugurakkude moodustumise, viljastumise ja järglase arengu kaudu. Sugurakud ehk gametid tekivad gametogeneesi käigus; meioos vähendab kromosoomide arvu ja tagab geneetilise varieeruvuse rekombinatsiooni kaudu. Viljastumine ühendab munaraku ja spermi ning tekkinud zügoot jaguneb mitoosi teel ning areneb embrüoks, mille järel järgneb organogenees.

Aseksuaalne paljunemine annab järglasi geneetiliselt sarnaseid vanemorganismiga. See hõlmab näiteks bakterite jagunemist, seen- ja taime vegetatiivset paljundamist ning sporulatsiooni. Aseksuaalne paljunemine võib olla kiire ja sobiv stabiilses keskkonnas.

Paljudel taimedel on nii seksuaalne kui aseksuaalne paljunemine; mõnel liigil esineb alternatsioon generatsioonide vahel. Seksuaalne paljunemine suurendab geneetilist varieeruvust ja soodustab kohanemist, samas aseksuaalne paljunemine võimaldab kiiresti paljuneda raskete tingimuste korral.

Paljunemisprotsess on elurühmade jätkusuutlikkuse ja evolutsiooni keskne mehhanism ning see on põhiküsimus bioloogias, ökoloogias ja meditsiinis. Uuringud hõlmavad genoomika, arengubioloogia ja populatsioonigeneetika.