põletusreaktsioonid

Põletusreaktsioonid on keemilised reaktsioonid, mille käigus aine reageerib oksüdeerijaga, tavaliselt hapnikom piisaval kogusel õhust, ning vabaneb soojust ja sageli leek või tuli. Enamasti on need eksotermilised ning neid esineb gaasilises, vedelikus või tahkes olekus.

Kolm peamist komponenti on kütus, oksüdeerija ning reaktsiooni käivitamiseks vajalik energia (temperatuur). Kui need tingimused on olemas ja kütuse ning hapniku suhe on sobiv, algab põlemine ning oksüdatsioon.

Täielik põlemine toimub siis, kui hapnik on piisav ning segunemine hea: tekivad peamiselt süsinikdioksid (CO2) ja vesi (H2O) ning vabaneb suur kogus soojust.

Ebapiisase hapniku või segunemise korral tekivad CO, tahm (suits) ja mõni vesi; energiahulk on väiksem ning moodustuvad saasteained.

Leegi keemias toimuvad protsessid hõlmavad vabade radikaalide H, O ja OH ning mitmesuguseid keti-reaktsioone, mis määravad leegikõrguse ja reaktsiooni kiiruse.

Rakendused ja keskkond: Põletusreaktsioonid on peamine energiaallikas transportis, tööstuses ja kodumajapidamistes. Samas tekitavad need saasteaineid nagu CO2, CO, NOx ja tahma ning võivad mõjutada õhukvaliteeti ja kliimamehhanisme.

Kokkuvõte: Põletusreaktsioonid on fundamentaalsed keemilised reaktsioonid, mis toovad energia ja valgust, ning nende kontrollimine on oluline nii ohutuse kui ka keskkonna jaoks.