oksüdatsioonipoolreaktsioon

Oksüdatsioonipoolreaktsioon on redoksreaktsiooni osa, kus aine kaotab elektronid ja selle oksüdatsiooniaste suureneb. Näiteks Fe2+ → Fe3+ + e− on oksüdatsioonipoolreaktsioon.

Redoksreaktsioon koosneb kahest poolreaktsioonist: oksüdatsioonipoolreaktsioonist ja reduktsioonipoolreaktsioonist. Elektronid liiguvad väljapoole süsteemi välise ühenduse kaudu; oksüdatsioon on elektronide vabanemine, reduktsioon nende omastamine. Anood on koht, kus toimub oksüdatsioon, katood koht, kus toimub reduktsioon.

Lihtsad näited: Fe2+ → Fe3+ + e− ja 2 I− → I2 + 2 e−. Poolreaktsioonid tasakaalustatakse nii, et elektronide arv mõlemas poolreaktsioonis oleks sama; kogu redoksreaktsioon ühendatakse, et elektronid liiguksid tasakaalustatult ühest poolreaktsioonist teise.

Poolreaktsiooni tasakaalustamiseks tavaliselt järgitakse järgmisi samme: 1) tasakaalusta kõik aatomid peale H ja O; 2) tasakaalusta O lisades H2O; 3) tasakaalusta H lisades H+; 4) tasakaalusta laeng lisades elektrone. Kui keskkond on aluseline, muudetakse hapnikuiigatsused OH− abil ja tekkinud H2O konsentreeritakse vastavalt.

Oksüdatsioonipoolreaktsioonid on keskne mõiste elektrokeemias, redoks-titratsioonides ning paljudes keemilistes ja bioloogilistes protsessides. Nad kirjeldavad, kuidas elektronid liiguvad ühest ainet teisest ning kuidas anoodide ja katoodide potentsiaalid reaktsiooni toimumise suuna määravad.