Poolreaktsiooni

Poolreaktsioon ehk poolreaktsioon on redoksreaktsiooni üks pooltest, mis kirjeldab oksüdeerimist või redutseerimist eraldi. Iga redoksreaktsioon koosneb kahest poolreaktsioonist: oksüdeerimisreaktsioon (elektronide kadumine) ja redutseerimisreaktsioon (elektronide kogumine). Nende kahe poolreaktsiooni kaudu toimub elektronide ülekandumine ning lõppreaktsioonis liidetakse nad nii, et elektronid cancel.

Poolreaktsioonide tasakaalustamisel jälgitakse nii aatomite arvu kui ka laengu tasakaalu. Tavapärases lahuses kasutatakse oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonide eraldi tasakaalustamist ning seejärel liidetakse need kokku nii, et elektronid kaoksid ära. Tasakaalustamine toimub tavaliselt järgmiselt: kirjutatakse poolreaktsioonid, tasakaalustatakse aatomid (välja arvatud vesinik ja hapnik), hapnikut tasakaalustatakse lisades H2O, vesinikku lisatakse H+ (olenevalt lahusest), ja lõpuks tasakaalustatakse laeng elektronidega. happelises lahuses lisatakse H+, vesinikuriimid; aluslikes lahustes asendatakse H+ OH- ja H2O abil.

Kasutatakse standardseid redoks-potentsiaale (E°), mille abil hinnatakse poolreaktsioonide tugevust: kindlustatakse, millisest poolreaktsioonist tekib tugev oksüdeerija või redutseerija ning kuidas elektronid liiguvad. Kui poolreaktsioonid on tasakaalustatud ja elektronid üksteisega ümber tõrjutud, saadakse pingestatud või neutraalne ühend.

Rakendused hõlmavad elektrokeemiat, akusid ja närvivoolu sündmused, korrosiooni ning metallide tööstuslikku töötlemist. Näide: oksüdeerimisreaktsioon Zn -> Zn2+ + 2e-, redutseerimisreaktsioon Cu2+ + 2e- -> Cu, ühendades: Zn + Cu2+ -> Zn2+ + Cu. Poolreaktsioonid on seega keskne mõiste paljudes keemilistes ja tehnilistes protsessides.