nõuetekohasust

Nõuetekohasus on mõiste, mida kasutatakse õiguselises ja halduse kontekstis ning mis viitab tegevuste, otsuste või menetluste sobivusele ning vastavusele kehtivatele õigusnormidele ning headele tavadele. See tähistab asjakohast, õiguspärast ja piisavalt hoolikat käitumist antud olukorras.

Avalikus halduses tähendab nõuetekohasus tavaliselt seaduslike menetluste järgimist, mõistlike ning põhjendatud otsuste langetamist, läbipaistvust ja vastutust. Otsused peavad olema põhjendatud, proportsionaalsed ja õigeaegsed; selle nõuete mittejärgimine võib viia haldusõiguslike kaebuste, järelevalve või karistuseni.

Erialastes valdkondades, näiteks riigihangetes või ettevõtluses, tähendab nõuetekohasus hoolikat riskide hindamist, vastavust lepingutingimustele, standarditele ja eetilistele põhimõtetele, ning huvigastatud isikute huvide kaitset. See hõlmab nii õiguspära kui ka sisulist asjakohasust.

Hindamine toimub tavaliselt selle alusel, kas toimimine vastas seadustele, menetlust põhimõtetele, proportsionaalsuse, põhjendatuse ja kontrolli nõuetele. Kohtud või järelevalveasutused võivad nõuetekohasuse puudumise korral rakendada õiguslikke meetmeid.

Piirangud: standard on kontekstispetsiifiline ning sõltub valdkonnast, reguleerijast ja jurisdiktsioonist; puudub üks universaalne mõõt, mistõttu nõuetekohasuse selge määratlemine nõuab konkreetsed juhised ja kriteeriumid.

Seos teiste mõistetega: õiguslik menetlus, vastutus, läbipaistvus, vastavus ja hea valitsemise põhimõtted.