nädalavahetusest

Nädalavahetus on nädalavahetuse lõpu- ja puhkeperiood, mis Eestis tavaliselt hõlmab laupäeva ja pühapäeva ning mille ajal enamik inimesi ei tööta. See mõiste kasutatakse nii igapäevases kõnes kui ka kirjanduses töö- ja koolinädala järgses ajaperioodis, et viidata ajale, mil on vaba või vähem kohustusi.

Sõna moodustub nädala ja vahetuse ühendina ning viitab nädala lõppemisele ning uue nädala algusele. Nimisõnana on nädala vahet ?õigus? vormid järgnevad: nimetavas käändes nädalavahetus, omastavas käändes nädalavahetuse, elatiivis nädalavahetusest ja illatiivis nädalavahetusse. Kõikide vormide kasutus sõltub sõna paigutusest lauses ning eelnevatest või järgnevate prepositsioonide nõuetest.

Kasutus ja kultuuriline tähendus: Nädalavahetus moodustab olulise osa nädalast koos puhke- ja vabaajaga, mida inimesed veedavad erinevalt sõltuvalt isiklikest eelistustest ja asukohast. Eestis võib see tähendada pere- või sõpradega aega, sporti, looduses viibimist, sauna või kultuuriüritustele minekut. Riigi või kohalike teenuste ajakavad võivad nädalavahetusel erineda ning paljud ettevõtted suunavad töögraafikud selliselt, et lühendada tööaega või keskenduda erispäevadele.

Nädalavahetusest kui sündmusest või teemast kõneledes kasutatakse sageli väljendeid nagu “nädalavahetuse plaanid” või “nädalavahetusest rääkimine” (elatiiv).