nucleatsiooniteooriat
Nucleatsiooniteooria kirjeldab, kuidas uus faas tekib olemasolevas faasis metastabiilsetes tingimustes. Nucleatsioon võib olla homogeenne, kui südamikud tekivad puhtas keskkonnas juhuslikult kogu ruumis, või heterogeenne, kui moodustumist soodustavad pinnad või lisandid. Südamike moodustumine ja nende kasv viib lõpuks faasimuutuseni või kristalliseerumiseni.
Klassikalises nucleatsiooniteoorias käsitletakse protsessi Gibbs'i vaba energia muutuse kaudu. Väike südamik kujutab endast energialahendust, mis on
Heterogeenne nucleatsioon toimub pindade või lisandite mõjul ning energiabarjäär on homogeenist väiksem. Barjääri kahanemine sõltub pinna
Mittekonventsionaalne või kaheastmeline nucleatsioon kirjeldab, et mõnel juhul tekivad esmalt prekursorid või tihedad vedelad lähtekohad ning
Rakendused hõlmavad kristalliseerumist materjalide töötlemisel, sulamite ja polümeeride korrastumist ning atmosfääri pilvede moodustumist. Piirangud: klassikaline teooria