notatsioon

Notatsioon ehk märgistussüsteem on kogum reeglitega sümbolite, märkide ja struktuuride kasutamiseks ideede, protsesside või andmete esitlemiseks. Notatsioonid võimaldavad keerulist teavet täpseks, ühtseks ja tõlgendatavaks muuta ning hõlbustavad suhtlust erinevates valdkondades. Nad võivad olla spetsiifilised ühe teadusala või keele jaoks, kuid sageli põhinevad nad ühtsetel konventsioonidel ja standarditel.

Notatsioonide peamised tüübid hõlmavad erinevaid valdkondi. Matemaatiline ja loogiline notatsioon kasutab sümboleid nagu +, −, ∑, ∫, lim ning funktsiooni f(x) märgendeid; need võimaldavad kirja panna valemid ja teoreemid. Teaduslik ja tehniline notatsioon hõlmab keemilisi valemeid, füüsikalisi suurusi ja protsesside skeeme. Programmeerimise notatsioon keskendub süntaksile ja semantikale programmeerimiskeelte tasandil ning modelleerimise vahenditele. Lingvistiline notatsioon kasutab IPA ja teisi märgiseid häälduse ja grammatika kirjeldamiseks. Muusikaline notatsioon vahendab noote, tempu, dünaamikat ja esitusviise; visuaalne notatsioon hõlmab diagramme ja graafikuid.

Notatsioonide areng ja standardimine on oluline osa teadusest ja tehnoloogiast. Ajalooliselt on nende kujunemises mänginud rolli nii rahvusvahelised standardid kui ka kogukondlikud praktikad. Tänapäeval võimaldavad Unicode ja LaTeX standardiseeritud märgid ning nende laiendused teabe jagamist ja koostööd eri platvormidel. Notatsioonid on põhivahendiks teadmiste täpsel ja ühtsel edasiandmisel.