neutroonid

Neutroonid on elektrilaenguta subatomaarosakesed, mis asuvad peamiselt aatomituumades koos prootonitega. Nende mass on umbes 1,675×10^-27 kilogrammi (ligikaudselt 1,00866 u). Neil puudub elektrilaeng, seetõttu ei osale nad keemilistes reaktsioonides ning nad mängivad olulist rolli tuumade massi ja sidumisenergia kujunemisel. Isotoobid erinevad tuumas sisalduvate neutronide arvust; neutronide arv määrab tuuma stabiilsuse ja mõjutab ka tuuma reaktsioonivõimet.

Neutroonid avastati 1932. aastal James Chadwicki poolt. Vaba neutroon on ebastabiilne ning selle poolväärtusaeg on umbes 14,5 minutit; ta lõhustub beeta-lõhustumise teel prootoniks, elektroniks ja elektronantineutrino-ks.

Tuumas toimuvad neutroonide interaktsioonid: elastne ja inelastne põrge, neeldumine ning vajaduse korral fissioon, eriti rasketes tuumades nagu 235U ja 239Pu. Neutroonide kontroll ja modereerimine on keskne osa tuumaenergia tehnoloogiast: moderatorid (nt vesi, rasked veed, grafiit) aeglustavad neutroneid ja aitavad säilitada sobivat keti-reaktsiooni. Neutroonidel on oluline praktiline roll tuumareaktorites, materjaliteaduses, radioloogilistes rakendustes ning teadus- ja meditsiinivaldkondades. Neutroniallikaid saadakse spontaansest fissionist, spetsiifilistest neutroni allikatest ja kiirendi meetoditest.