neljamõõtmeline

Neljamõõtmeline ehk nelja mõõtmega ruum viitab ruumile või objektile, millel on neli sõltumatut mõõdet või koordinaati. Matemaatikas tähistatakse seda R^4, mis koosneb neljast reaalaruumi koordinaadist. Distantsi määramiseks laieneb kolmemõõtmelise ruumi Euclidese meetrika eeskuju neljanda koordinaadi lisamisega: d(x,y) = sqrt((x1−y1)^2 + (x2−y2)^2 + (x3−y3)^2 + (x4−y4)^2). Neljamõõtmelised ruumid moodustavad aluse kõrgemate mõõtmete geomeetriale, analüüsile ja teoreetilisele füüsikale.

Ühe tuntud näite puhul on tesserakt ehk nelja mõõtmelise ruumi hüperkuub; see on nelja mõõtmelise ruumi vastand kubikust. Tesserakti mõistmine jääb visuaalselt keerukaks, kuid see pakub lõimimist kõrgemate mõõtmete geomeetriale. Füsikas kasutatakse neljamõõtmelist ruumi spacetimes, kus kolm ruumilist mõõdet ning ajamõõt moodustavad ühtse neljamõõtmelise struktuuri relativity teoorias. Andmeteaduses ja arvutites kasutatakse nelja mõõdet, et kirjeldada keerukaid andmekogumeid ja ruumilisi trajektoore.

Ajalugu: neljamõõtmelise ruumi idee kerkis esile 19. sajandi geomeetria ja kõrgemate mõõtmete uurimisel; 20. sajandil levis see füüsikas laialdaselt ning sai osa teoreetilisest ja rakenduslikust tööriistast. Täna kasutatakse mõistet „neljamõõtmeline“ nii matemaatikas kui ka füüsikas ja andmeteaduses, kus vaja kirjeldada ka aega või täiendavaid koordinaate.