närvipõimikust

Närvipõimikud, tuntud ka kui plexused, on närvikiudude kompleksid, mis tekivad seljaaju närvide harude ristumisel. Need struktuurid mängivad olulist rolli keha motoorse ja sensoorse funktsiooni korraldamises. Erinevalt sirgjoonelisest närvisüsteemi ühendusest, kus närv liigub otse seljaajust sihtmoodi, põimikud segavad ja taaskombineerivad närvikiudusid, moodustades uusi närve, mis innerveerivad erinevaid kehaosi.

Inimese anatoomias on neli peamist närvipõimikut: kaelapõimik (plexus cervicalis), õlapõimik (plexus brachialis), nimmepõimik (plexus lumbalis) ja ristluupõimik (plexus sacralis). Kaelapõimik innerveerib kaela ja ülemist rindkere piirkonda, sealhulgas diafragmat. Õlapõimik on vastutav käte, õlgade ja osa rindkere lihaste ja naha innerveerimise eest. Nimmepõimik ja ristluupõimik moodustavad koos nn. nimm-ristluupõimiku (plexus lumbosacralis), mis innerveerib vaagna piirkonda, jalgu ja jalataldu.

Närvipõimikute struktuur võimaldab tõhusat närviimpulsside juhtimist ja jaotamist, tagades, et lihased ja organid saavad vajalikud signaalid. Kahjustused närvipõimikutes võivad põhjustada erinevaid neuroloogilisi probleeme, sealhulgas tundlikkuse kadu, lihasnõrkust või paralüüsi kahjustatud piirkonnas.