mänguarenduses

Mänguarendus on videomängude ja interaktiivsete rakenduste loomise protsess, mis algab ideest ja kontseptsioonist ning lõppeb tootega, mida viidakse turule ning mille ümber tehakse hooldust ja täiendusi. Protsess hõlmab mängumehaanika määratlemist, tasemekujundust, kasutajaliidese arendust, kunstilise sisu (kujundus, 3D/2D, animatsioon), helikujundust ning programmeerimist ja testimist.

Arendus jaguneb tavaliselt pre-produktsiooniks ja tootmiseks. Pre-produktsioon keskendub ideede kinnitamisele, mängumehaanika prototüüpide loomisele ning dokumentatsiooni koostamisele. Tootmise faasis toodetakse täisversioon, toimub järeltestimine, vigade parandamine ja optimeerimine ning sisu integreerimine.

Tiimid on sageli interdistsiplinaarsed, koosnedes mängudisaineritest, tarkvaraarendajatest, kunstnikest (kujundajad, modelleerijad, animatorid), helikujundajatest, testijatest ja produtsendid. Edukas arendus sõltub tugeva koostöö, selgete eesmärkide ja realistlike ajakavade olemasolust.

Tööriistad ja töövood hõlmavad populaarseid mängumootoreid (Unity, Unreal Engine, Godot), versioonihaldust (Git), ning CI/CD-protsesse ja build-pipelines. Platvormid ulatuvad PC-st konsoolideni ning mobiili- või veebimängudeni; sageli on tegemist portimise ja eri platvormide nõuete täitmisega.

Majanduse ja eetika osa hõlmab rahastamist (stuudio investeeringud, fondid või stipendiumid), ning tulumudeleid nagu tasulised mängud, freemium, mikromaksed, tellimused või reklaamid. Olulised on lokaliseerimine, ligipääsetavus ja kasutajamugavus ning töökultuuri küsimused, sealhulgas töötajate heaolu ja crunchi vähendamine ning intellektuaalomandi kaitse.