mäluaadressidest

Mäluaadressidest rääkides peame silmas unikaalseid numbriidentifikaatoreid, mida kasutatakse arvutite mälus andmete leidmiseks ja neile juurdepääsemiseks. Iga bait, vähemalt üksikud mälupunktid, arvuti füüsilises mälus on määratud unikaalse mäluaadressiga. Need aadressid on järjestatud ja moodustavad pideva aadressiruumi, mis võimaldab arvuti protsessoril (CPU) täpselt kindlaks teha, kus vajalikud andmed asuvad ja kuidas neid töödelda.

Mäluaadressid toimivad nagu postiaadressid, kuid hoopis andmete jaoks. Kui programm vajab mingit teavet, näiteks numbrit või tähemärki, käsib see protsessoril minna konkreetsele mäluaadressile, kus see teave salvestatud on. Protsessor saadab siis selle aadressi mälukontrollerile, mis omakorda otsib vastava mälupesa üles ja edastab andmed protsessorile.

Aadressid võivad olla erineva suurusega, sõltuvalt arvuti arhitektuurist. Näiteks 32-bitises süsteemis on võimalik adresseerida kuni 4 gigabaiti mälu, samas kui 64-bitises süsteemis on teoreetiline piir oluliselt kõrgem. Mäluaadressid on arvutisüsteemide alustalaks, võimaldades tõhusat andmehaldust ja programmi täitmist. Ilma nendeta oleks keeruline või isegi võimatu hallata suurt hulka arvutisse laetud andmeid ja juhiseid.