museoloogiat

Museoloogia ehk muuseumiteadus on distsipliin, mis käsitleb muuseumide kui kultuuripärandi hoidjate ja haridusplatvormide toimimist. Selle peamised valdkonnad hõlmavad kogude haldamist, nende uurimist ja kontekstualiseerimist, näituste kavandamist, haridus- ja publikut puudutavaid programme ning muuseumide juhtimist. Museoloogia tegeleb ka pärandi säilitamise eetika, kättesaadavuse ja läbipaistvuse küsimustega ning kasutab erinevaid meetodeid teabe jagamiseks ja kultuuripärandi mõistmiseks.

Praktikas ühendab see kogude haldamise, konserveerimise, uurimis- ja interpretatsioonitegevused ning näituste ja haridusprogrammide kavandamise. Digiteerimine ning digitaalne muuseumikogemuse arendamine on kaasaegses praktikaks olulised, samuti andmebaaside ja metadata standardid ning virtuaalsete või põimnäituste loomine. Museoloogia rõhutab ka eetikat, ligipääsetavust ja kogude deaccession’i põhimõtteid.

Ajalugu: museoloogial on juured 18.–19. sajandi Euroopa muuseumide arendamises, kus kollektsioonid said avalike muuseumide hoidjateks. Professionaalse teadusharuna tekkis museoloogia 19. ja 20. sajandil, rõhutades standardeid, koolitust ja rahvusvahelist koostööd. Organisatsioonid nagu ICOM on kujundanud muuseumide eetika ja praktikastandardeid.

Käitumine ja eesmärk: museoloogia roll ühiskonnas on pärandi kaitse ja kättesaadavuse tagamine, kontekstipõhise õppimise võimaldamine ning kultuurilise kaasatuse edendamine. See hõlmab nii traditsioonilist pärandit kui ka digitaalseid ressursse ja uusi näituste vorme, et pakkuda laiemale publikule mõtestatud kogemusi.