mudeliliigid

Mudeliliigid tähistavad erinevaid viise, kuidas kirjeldada või mõista reaalsuse osa või tervikut, kasutades lihtsustatud esitusviise. Mudelite tüübid hõlmavad teoreetilisi, matemaatilisi, statistilisi, füüsikalisi ja simulatsioonimudeleid ning neid rakendatakse teadusest inseneritegevuseni ning strateegilisel planeerimisel. Mudelivaliku teeb oluliseks eesmärk, kasutatavad andmed, täpsus ning mudeli keerukus ja ajalisus.

Matemaatilised mudelid kasutavad matemaatilisi vahendeid süsteemi omaduste kirjeldamiseks. Need jagunevad deterministlikeks, kus väljund on täpne antud sisendite korral, ja stohhastilisteks, mis hõlmavad tõenäosust. Nad võivad olla dünaamilised (aeg muutub) või statiilsed ning põhinevad võrranditel või funktsioonidel. Näideteks on populatsioonide kasvumudel, keemilised reeglid või majandusteooria mudelid.

Statistilised mudelid keskenduvad andmetest seoste ja õigsuse hindamisele. Need hõlmavad regressioonid, generaliseeritud linear- ja mitte-lineaarmudelid ning Bayesi meetodeid. Simulatsioonimudelid võimaldavad uurida süsteemi käitumist erinevates stsenaariumites; nende hulka kuuluvad Monte Carlo simulatsioonid ning agent-põhised mudelid, kus üksused tegutsevad lihtsate reeglite kohaselt ja omavahel suhtlevad.

Füüsikalised mudelid on koopiaid või prototüüpe, mis kajastavad reaalse struktuuri omadusi ning võimaldavad eksperimentaale kontrollitud tingimustel. Mudelivalik sõltub eesmärgist, andmetest ja lubatud veast; sageli kaasatakse mitmeid liike koos, et suurendada analüüsi usaldusväärsust.