mikrovõrkude

Mikrovõrgud on lokaalsed elektrivõrgud, mis ühendavad kohaliku energiatoomise ja tarbijad ning võivad toimida nii peavõrgu külge ühendatuna kui ka isoleeritult. Nende eesmärk on suurendada paindlikkust, taastuvenergia integreerimist ja võrgu vastupidavust.

Võrgu põhielemendid on jaotatud energiaressursid (DER-id) nagu päikesepaneelid ja tuulgeneraatorid, energia salvestus (akud ja muud salvestuslahendused) ning juhtimistehnoloogiad. Need võimaldavad kohaliku energia tootmist ja tarbimist ning vähendavad sõltuvust peavõrgust. Mikrovõrgud võivad liituda peavõrguga või tegutseda eraldatult, kui peavõrk on tõrgetes.

Operatsioonirežiimid: peavõrgu külge ühendatuna täidab mikrovõrk kohaliku nõudluse ja võib anda liigse energia peavõrgule; islanding-režiimis töötab mikrovõrk iseseisvalt, säilitades sageduse ja pinget stabiilsena. Kontroll on korraldatud kolmel tasandil: primaarne (sageduse ja pinge dropp), sekundaarne (taastamine) ja tertiaarne (optimeerimine ning operatiivne planeerimine). Kaitsekoordineerimine ning turvalisus on kriitilised, eriti ühenduste ja küberohutuse kontekstis.

Eelised ja rakendused: mikrovõrgud suurendavad vastupidavust, parandavad taastuvenergia kasutamist ning võivad vähendada võrgu kaot ja infrastruktuurikulusid. Väljakutsed hõlmavad investeeringuid, regulatiivset raamistikku ning kaitse- ja küberturvalisust. Standardid hõlmavad näiteks IEEE 1547 ning IEC 61850. Rakendused on sobivad kogukondadele, kampustele, haiglapiirkondadele, tööstusparkidele ja kriitilistele rajatistele.