meteoriidid

Meteoriidid on väikesed tahked kehaosakesed meie Päikesesüsteemis, mille suurus ulatub tolmuosakestest mõne meetri läbimõõduni. Need tekivad peamiselt asteroidide kokkupõrgete ja komeetide tuha fragmentidest ning liiguvad ringluses päikesekesksetel orbiitidel. Suuremad meteoriidid võivad olla kivised, rauased või segakompositsiooniga.

Kui meteoriid siseneb Maa atmosfääri, tekib hõõrdumise ja aurustumise tõttu heledalt kumav triip, mida nimetatakse meteooriks ehk sageli “langevaks täheks”. Enamik meteoriididest põleb atmosfääris täielikult; need, mis jõuavad Maa pinnani, kannavad nimetust meteoriiidid (meteorites). Harvaesinevad suured objektid võivad põhjustada õhuplahvatusi või tekitada kraatreid ning põhjustada märgatavat kahju (nt Tunguska-laadne sündmus).

Meteoriidide uurimine annab teavet Päikesesüsteemi varajase koostise ja arenguprotsesside kohta. Meteoriiidid klassifitseeritakse peamiselt kivimite (kondriidid ja akondriidid), raua- ning segatüüpi meteoriteks. Meteoriidivoolud — maapinda läbivad pidevad osakeste jooned — põhjustavad igaaastaseid tähesadusid nagu Perseidid või Leonidid. Jälgimiseks ja uurimiseks kasutatakse optilisi kaameraid, radarit ja satelliite ning leitud näidiste keemilist ja isotopilist analüüsi.