meteooridest

Meteooridest on kosmosest pärinevad väikesed kivised või metallilised kehakesed. Kui need sisenvad Maa atmosfääri, põlevad nad ning tekitavad nähtava valgusjoone taevasse, mida nimetatakse meteooriks. Kui meteoorist jääb maa pinnale materjali, nimetatakse seda meteoriidiks.

Meteooride peamised päritolud on asteroidide vööndist pärinevad kehakesed ning mõnikord komeetide tolm. Maa tiirleb läbi nende sadeainete ja atmosfääri sisenemisel põlemise tõttu tekib valgusjoon ning sageli kiirtav ning nähtav valgusvih. Meteooride puhul eristatakse tavaliselt sporadiikseid meteoorideid ja meteorihulluste sajuseid.

Meteooride nähtused jagunevad sporadiikseteks meteoorideks ja meteorihullusteks sajusteks. Kuulsaimad sajused on Perseide sajus, Leonide sajus ja Tauride sajus, mis korduvad iga aasta kindlal ajal.

Vaatlemine: Parim aeg meteooride vaatlemiseks on pimedal ööl, eemal linnavalgusest. Silm peab kohanema pimedusega (umbes 15–20 minutit), et näha rohkem meteore. Soovitav on lamada või istuda ning vaadata kogu öö jooksul. Meteoorid on lühiajalised nähtused ning nende sagedus muutub oluliselt aastaaegade lõikes ja vaatluste tingimustel.

Teaduslik tähtsus: Meteoorid annavad teavet Päikesesüsteemi varase loomise kohta ning nende materjalide koostise kohta. Nende uurimine aitab mõista kosmoseprügi rolli planeetide ja asteroidide kujunemises ning pakub materjali, mida analüüsitakse laborites.