metallitöötlemisel

Metallitöötlemisel viitab laiale protsesside kogumile, mida kasutatakse metallide vormimiseks, lõikamiseks või nende omaduste muutmiseks. Need protsessid on metallitööstuse ja tootmise alustalad, võimaldades luua keerukaid ja funktsionaalseid tooteid mitmesugusteks rakendusteks.

Ühed levinumad metallitöötlemismeetodid hõlmavad mehaanilisi protsesse, nagu mehaaniline töötlemine. Selles kategooriasse kuuluvad näiteks treimine, freesimine ja puurimine, kus materjali eemaldatakse lõikeriistadega soovitud kuju saavutamiseks. Valamine on teine oluline meetod, kus sula metall valatakse vormi ja lastakse jahtuda, omandades sellega vormi kuju.

Samuti kasutatakse laialdaselt survemeetodeid, näiteks sepistamist ja stantsimist. Sepistamine hõlmab metalli kuumutamist ja selle kuju muutmist löökide või surve abil, samal ajal kui stantsimine kasutab vormi ja templit metalli lõikamiseks või vormimiseks. Keevitamist kasutatakse metallosade püsivaks ühendamiseks, sulatades metalli ja sageli lisades täitematerjali, et tugev side luua.

Lisaks füüsikalistele muudatustele hõlmavad metallitöötlemismeetodid ka termilist töötlemist, mille eesmärk on muuta metalli mehaanilisi omadusi, nagu kõvadus ja sitkus. Tavalised termilise töötlemise protsessid on karastamine, karastamine ja lõõmutamine. Kaasaegsed tehnoloogiad, nagu laserlõikus ja 3D-printimine metallist, on samuti muutnud metallitöötlemise maastikku, pakkudes uusi võimalusi disaini ja tootmise vallas.