metainformatsioon

Metainformatsioon ehk metainfo on teave, mis kirjeldab teist teavet või ressursse, näiteks dokumentide, failide või teadusandmete sisu, vormi, päritolu ja kättesaadavust. Metainformatsiooni eesmärk on muuta andmed leitavaks, mõistetavaks ja hallatavaks ning suurendada nende koostalitlusvõimet erinevate süsteemide vahel.

Metainformatsioon jaguneb sageli kolme põhiliiki: descriptive metadata kirjeldab ressursi sisu ja konteksti (pealkiri, autor, teema, kirjeldus); structural metadata kirjeldab, kuidas ressursi osad on seotud või koostatud (nt failide või peatükkide jaotus); administrative metadata sisaldab haldusomadusi, nagu õigused, omand, kuupäevad, kasutustingimused ja säilitamisega seotud teave.

Metainformatsiooni kasutatakse ressursside leidmiseks, kirjeldamiseks ja hoidlate või teadusandmete haldamiseks. See parandab otsitavust, jälgitavust ja pikaajalist kättesaadavust ning võimaldab erinevate süsteemide vahel automaatset andmete vahetust ja integreerimist.

Mitmesugused skeemid ja standardid struktureerivad metainformatsiooni, sealhulgas Dublin Core, MARC ja MODS, METS ja PREMIS, ning rahvusvahelised standardid, nagu ISO 19115 geoinfo metadata. Metainformatsioon esitatakse sageli XML- või RDF-põhistes vormides, mis võimaldavad seda masinloetavalt uurida ja töödelda.

Tavalised väljad hõlmavad pealkirja, loojat/autor(i)d, kuupäeva, vormi, keelt, tüüpi, teemasid ja identifikaatorit (nt DOI või URI). Metainformatsioon on kriitiline vahend raamatukogu-, digitaalse varade ja avatud teaduse ökosüsteemides.