metüülelavhõbe

Metüülelavhõbe on organometalliline ühend, mille keemiline valem on (CH3)2Hg. See on väga mürgine ja kergesti aurustuv vedelik. Metüülelavhõbe on üks tugevamaid teadaolevaid neurotoksiine. See võib põhjustada tõsiseid kahjustusi kesknärvisüsteemile, sealhulgas püsivat ajukahjustust, koordinatsioonihäireid ja surma.

Metüülelavhõbedat võib leida looduses väikeses koguses, peamiselt elavhõbeda orgaanilise metüleerimise tulemusena, mida teostavad mikroorganismid veekeskkonnas. Suuremad kontsentratsioonid võivad tekkida tööstuslike heitmete ja elavhõbedat sisaldavate toodete, nagu patareid ja termomeetrid, valest käitlemisest. Metüülelavhõbe bioakumuleerub toiduahelas, jõudes kõige suurematesse kontsentratsioonidesse röövkaladesse ja mereandidesse.

Inimestele võib metüülelavhõbedaga kokkupuude toimuda saastunud toidu, eriti kala tarbimise kaudu, samuti naha kaudu imendumise või aurude sissehingamisega. Kokkupuute sümptomid võivad ilmneda viivitusega ja hõlmavad paresteesiat (kihelus või tuimus), nägemise ja kuulmise häireid, koordinatsiooniprobleeme, kõnehäireid, treemorit ja rasketel juhtudel koomat või surma. Rasedatel naistel on eriti suur risk, kuna metüülelavhõbe võib läbida platsentat ja kahjustada loote arenevat närvisüsteemi, põhjustades sünnidefekte ja arenguhäireid.

Metüülelavhõbeda toksilisuse tõttu on selle tootmine ja kasutamine enamikus riikides rangelt reguleeritud. Tervishoiuorganisatsioonid annavad välja soovitusi elavhõbedarikaste kalade tarbimise kohta, eriti riskirühmadele nagu rasedad naised, imetavad emad ja väikelapsed.