menstruatsioonitsüklis

Menstruatsioonitsükkel on naise reproduktiivse tervise loomulik ja pidev protsess, mis valmistab keha ette võimaliku raseduse jaoks. Keskmiselt kestab tsükkel 21–35 päeva, kuid see võib varieeruda. Tsükkel algab menstruatsiooniga, mis on emaka limaskesta veritsus, ja kestab tavaliselt 3–7 päeva. Menstruatsioon on märk sellest, et eelmine tsükkel ei lõppenud rasedusega.

Pärast menstruatsiooni algab folliikulaarne faas, kus hüpofüüsi poolt toodetud folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) paneb munasarjades kasvama mitu munarakku. Üks neist areneb dominandiks ja hakkab tootma östrogeeni, mis põhjustab emaka limaskesta taas paksemaks muutumist.

Ovulatsioon, ehk munaraku vabanemine munasarjast, toimub tavaliselt tsükli keskel, umbes 14 päeva enne järgmise menstruatsiooni algust. Seda faasi reguleerib luteiniseeriv hormoon (LH). Munarakk liigub munajuhasse, kus see võib viljastuda.

Pärast ovulatsiooni algab luteaalfaas. Kui viljastumist ei toimu, hakkab ko vähenema östrogeeni ja progesterooni tase, mis viib emaka limaskesta lagunemiseni ja uue menstruatsiooni algamiseni. Kui viljastumine toimub, jätkab ko keha raseduse toetamiseks hormoonide tootmist.

Hormoonide tasakaalu muutused menstruatsioonitsükli jooksul võivad põhjustada erinevaid füüsilisi ja emotsionaalseid sümptomeid, mida nimetatakse premenstruaalseks sündroomiks (PMS).