membraanpuhastus

Membraanpuhastus on eraldussüsteemides kasutatavate membraanide pinnale kogunenud sete, biofilm ja teised saasteained eemaldamise protsess. Puhastus aitab taastada membraani läbilaskvust ja eraldusvõimet ning pikendada süsteemi tööiga.

Põhjused ja väljakutsed on mitmekesised: orgaanilised ained, mineraalsed ladestused (kaltsium, karbonaat jne), bioloogiline kate ning väikesed osakesed. Need põhjustavad läbilaskvuse langust, suurenevat rõhu erinevust ja kehva eraldusvõimet, mille tagajärjel suureneb energiatarve ja langeb kvaliteet.

Meetodid jagunevad peamiselt keemilisteks ja füüsikalisteks. Keemiline puhastus hõlmab lahuste kasutamist vastavalt saaste liigile: happed kaltsiumi- ja soolaladestuste vähendamiseks, aluselised lahused orgaaniliste ja rasvade eemaldamiseks ning oksüdeerivad vahendid biofilmi kontrollimiseks. Puhastuslahused valitakse membraani materjali ja kemikaaliybivuse järgi ning soojendamine võib parandada efektiivsust. Füüsikalised meetodid hõlmavad tagasivoolu (backwash), edasivoolu (forward flush) ja õhupuhastust. Sageli kasutatakse puhastust CIP- (clean-in-place) meetodil, mis võimaldab membraani järeltöötlust ilma lahtivõtuta.

Rakendused hõlmavad veepuhastust, jäätmete rumpide ja tööstuslikke eraldussüsteeme ning toiduainete, jookide, farmaatsia ja biotööstuse protsesse, kus kasutatakse ultrafiltratsiooni, microfiltratsiooni, nanofiltratsiooni või reverse osmosis membraane.

Ohutus ja kvaliteet sõltuvad sobiva puhastusvahendi valikust vastavalt membraani- ja tootmismeetodile. Järelevalveks jälgitakse parameetreid nagu läbilaskvus, rõhuerinevus ja puhastusjärgne loputus, ning pärast puhastust hinnatakse taastunud jõudlust.