meeldejäävust

Meeldejäävust ehk memorability on omadus, mille puhul teave, kogemused või visuaalsed kujutised püsivad inimese mälus ja on hiljem kergesti meenutavad. See hõlmab nii vaba meenutamist kui ka äratundmist ning sõltub kodeerimisest, töötlusest ja kontekstist. Kuigi mõnikord tekib teave kiiresti selge pilt, ei garanteeri see alati püsivat meeldejäävust; tähelepanu ja organiseerimine mängivad olulist rolli.

Meeldejäävust mõjutavad peamised tegurid: eristuvus - teave on visuaalselt või sisuliselt teistmoodi, emotsionaalne seos, kordus ja mitmekülgne tajumine, tähenduslikkus ja kontekstuaalsus ning organiseeritus. Eristuvus köidab tähelepanu ja loob tugeva mälulõigu; emotsioonid suurendavad meenutamise tõenäosust; kordus ja mitmekülgsus tugevdavad kodeerimist; seotud tähendus ja varasemad teadmised hõlbustavad meenutamist; selge struktuur ja loogiline seostamine suurendavad kättesaadavust.

Mõõtmine ja hindamine viiakse läbi katsetega nagu vabameenutamine (free recall) ja äratundmine, samuti retentsiooniperioodide ja unustamiskõvera abil. Uuringud käsitlevad järjestuslikku mõju ja kontekstide vahelisi erinevusi, mis näitavad, kui hästi teave jääb erinevates olukordades meelde.

Meeldejäävust on oluline tunnus erinevates valdkondades. Hariduses ja õppeaines aitab see kujundada õppematerjale ja kordusteplaane; turunduses ja brändingus rõhutatakse kergesti meenutatavate loosungite ja visuaalide kasutamist; kasutajaliideste ja sisu loomisel keskendutakse lihtsusele, sensoorsele rikastusele ja loogilisele struktuurile, et suurendada kasutaja mälulõiget.