massspektroskoopia

Massspektroskoopia on analüütiline keemiatehnika, mida kasutatakse molekulide massi ja koostise määramiseks. See meetod töötab proovi ioonistamisel ja seejärel ioonide eraldamisel nende massi-laengu suhte alusel. Lõpptulemuseks on massispekter, mis on graafik, mis näitab ioonide suhtelist rohkust nende massi-laengu suhte vastu.

Protsessi esimene samm on proovi ionisatsioon. Seda saab saavutada erinevate meetoditega, sealhulgas elektronide lööklaine ionisatsiooniga (EI), keemilise ionisatsiooniga (CI) või vedeliku-faasi ionisatsiooniga nagu elektroosmootne pihustamine (ESI) või matriits-abrigeeritud laserdesorptsioon/ionisatsioon (MALDI). Valitud ionisatsioonimeetod sõltub proovi tüübist ja analüütilistest eesmärkidest.

Pärast ionisatsiooni transporditakse ioonid massianalüsaatorisse. Massianalüsaatorid kasutavad ioonide eraldamiseks magnet- või elektrivälju. Levinud massianalüsaatorite tüüpide hulka kuuluvad kvadrupool, ioonlõks ja lennuaja (TOF) analüsaatorid. Erinevad analüsaatorid pakuvad erinevaid eraldusvõimeid ja tundlikkust.

Lõpuks registreeritakse detektoril eraldatud ioonid. Detektor loeb iga iooni vastava massi-laengu suhtega. Need andmed esitatakse massispektrina, kus tippude kõrgus näitab iga iooni ioonide rohkust. Massispektrit saab kasutada proovi koostise tuvastamiseks ja kvantifitseerimiseks, võrreldes seda tuntud ühendite massispektrite andmebaasidega. Massspektroskoopiat kasutatakse laialdaselt teadusuuringutes, keskkonnaseires, toiduainete analüüsis, farmakoloogias ja kohtuekspertiisis.