massiivikasve

Massiivikasve on taimede kasvu- ja vormiline mõiste, mis iseloomustab erakordselt suurt suurust ja biomassi. See ei ole taksonoomiline rühm, vaid funktsionaalne kontseptsioon, mida kasutatakse ökoloogias ja botaanikas suuruse ning struktuurse domineerimise kirjeldamiseks ökosüsteemides.

Iseloomulikud omadused hõlmavad liigset kõrgust või massiivset tüve, pika eluiga ning suurt lehtede pindala ja tugevat koort. Massiivikasvad moodustavad sageli ökosüsteemides olulisi struktuurseid tugitalasid, annavad varju, loovad mikroklimaati ning pakuvad elupaika paljudele liikidele. Nad on tihti püsivad ja võivad olla vastupidavad mitmesugustele keskkonnatingimustele.

Põhjused ja kohanemised hõlmavad geneetilist potentsiaali koos sobiva keskkonnaga. Soodsad tingimused – piisav valgus, vesi ja toitained ning stabiilne temperatuur – soodustavad biomassi suurendamist. Sageli mängib roll ka sümbioos peente organismidega, näiteks seente ja bakterite kaudu toitainete omastamine ning vee transport.

Levik ja elupaigad: massiivikasved esinevad peamiselt metsades, kus on pikkajaliselt stabiilne kliima ja ressursid. Näited hõlmavad Ameerika mandri vanu sequoia-liike (Sequoiadendron giganteum ja Sequoia sempervirens) ning Aafrika ja troopikate baobabe (Adansonia), mis kõik kuuluvad massiivikasvava taimeruumi laiemasse mõistevõrku.

Ecoloogiline roll ja kaitse: massiivikasved hoiavad süsinikku suurtes kogustes, pakuvad elu- ja varjupaiku ning mõjutavad mikrokliimat. Neid ohustavad metsaraie, põletikud ja kliimamuutused; kaitse meetmed hõlmavad jätkusuutlikku metsakorraldust, vanade metsade säilitamist ja elupaikade kaitset.