maksutõhususe

Maksutõhusus on maksusüsteemi võime koguda riigieelarve tulusid nii, et majanduslikku otsuste tegemist moonutatakse võimalikult vähe. See hõlmab nii maksude kogumise efektiivsust kui ka halduskulusid ning maksukäitumise prognoositavust. Kõrgem maksutõhusus tähendab, et maksud ei sunni tarbimise, investeeringute ega tööjõu otsuseid märkimisväärselt muutma.

Peamised komponendid on maksude alus ehk ulatus, maksumäärad, lihtsus ja läbipaistvus, ning haldus- ja kaasnevad kulud. Lai alus koos lihtsa maksukoodiga vähendab distorsioone ja hõlbustab maksukäitumist.

Kui maksud on liiga kõrged või liiga keerukad, võivad need tekitada majanduslikke distorsioone ja kaotust, kuna tarbijad, ettevõtted ja töötajad kohanevad maksustamisega. Maksutõhususe ja õigluse vahel peab leidma tasakaalu: laiaulatuslik alus ja mõõdukad määrad suurendavad tulu kogumist ning minimeerivad mõju majandustegevusele, kuid õigluse tagamine võib nõuda progressiivseid makse või eritingimusi.

Praktikas hinnatakse maksutõhusust näiteks laia maksumäära, väheste vormide ja deklaratsioonide, madalate halduslike kulude ning stabiilse, prognoositava maksupoliitika kaudu. Käibemaksu näitel on alus tavaliselt lai ja kogumine lihtne, kuid selle regressiivsus võib vajada kompenseerivaid meetmeid. Sissetulekute ja ettevõtte maksud võivad pakkuda suuremat prognoositavust või suuremaid distorsioone.

Maksutõhususe parandamine nõuab tasakaalustatud lähenemist: laia alus ja lihtne maksukood, prognoositav ja jätkusuutlik maksupoliitika ning minimaalne haldus- ja koordineerivad kulud. See aitab suurendada riigieelarve tulu samal ajal vähendades majandustegevust häirivaid mõjusid ning tagades õigluse.