makroskoopilises

Makroskoopilises tähenduses viitab mõiste suurtele vaateväljadele ja nähtustele, mida saab vaadelda või mõõta makrotasandil, sageli palja silmaga. See on vastand mikroskoopilisele, mis käsitleb nähtusi, mida on vaja vaadelda suurendusega või spetsiaalsete meetoditega.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad näiteks füüsikat ja materjaliteadust, kus makroskoopilised omadused hõlmavad tihedust, kõvadust, värvi, struktuuri ja voolavust; bioloogias ja meditsiinis makroskoopiline anatoomia ning suurimate kudede ja elundite kirjeldused; geoloogias kivimite ja maastiku makroskoopiline hindamine. Keemias võivad nähtused olla kirjeldatud makroskoopilisel tasandil, näiteks värvimuutused või sadevormid, mis on nähtavad ilma suurendajateta.

Võrdluseks eristub mikroskoopia, mis keskendub nähtustele, mida saab uurida ainult mikroskoobi või suurema tööriistade toel. Makroskoopilised omadused võivad anda kiiret ja üldist hinnangut süsteemi olekule, kuid need ei pruugi peegeldada üksikute molekulide või mikroskoopiliste struktuuride detailset kujundust.

Etymoloogia: sõna on tuletatud kreekakeelsetest juurtest makros- 'suur' ja skopein 'vaatama'; eestikeelses terminoloogias on sellest moodustunud makroskoopiline ja selle vormid nagu makroskoopilises, mis väljendavad vaadeldava tasandi suurust.

Makroskoopilist vaadet kasutatakse laialdaselt nii teoreetilises kui ka rakenduslikus kontekstis, kus on oluline mõista süsteemi üldist käitumist ja välistatud variatsioone suurel, nähtaval skaalal.