maavärinad

Maavärinad on Maa sisemiste jõudude tulemusel tekkivad lained, mis põhjustavad lühiajalise värina Maa pinna lähedal. Need värinad tekivad peamiselt seoses tektooniliste plaatide liikumisega: nende kokkupõrgete, nihkumiste ja subduktsiooni ning mõnikord vulkaanilise tegevusega. Hästi eristatav on see, et suuremad maavärinad sünnivad peamiselt plaatide piiridel, kuid tekkinud võivad olla ka intraplaadi liikumisest.

Seismilised lained liiguvad läbi Maa ning tekitavad värinaid maapinnal. Peamised laine tüübid on P-laine ja S-laine: P-laine on kiirem ja saabub esimesena, tekitades lühikesi, kiireid liikumisi; S-laine on aeglasem ja tavaliselt tekitab tugevama külgsuunalise liikumise. Pinnal võivad dominantsed lainearytmid olla Love- ja Rayleigh-laineid, mis võivad suurendada värinaid mullal või ehitusmaterjalidel.

Maavärinate mõju ulatub hoonete ja infrastruktuuri kahjustustest kuni pinnase vedelikuks muutumiseni (liquefaction) ja varinguteni. Tõhususe suurendamiseks tehakse tihti seismilist riskide hindamist ning kasutusele võetakse vastupidavad ehitus- ja linnaplaneerimise meetmed. Ennetus hõlmab ehitustegevuses seismilist vastupidavust, piirkondlike riskide hindamist, valmisolekukavade koostamist ning elanike teadlikkust ja evakuatsiooniplaane.

Maavärinad Eestis ja Baltimaades on tavaliselt väga kerged või mõõdukad ning esinevad harva. Maavärinale tugevus ja tekitatud kahjud on sõltuvad peamiselt värina asukohast, magnituudist ja pinnase omadustest. Sejsmilised jälgimise võrgustikud koguvad ja avaldavad andmeid magnituudide ja intensiivsuse kohta, et parandada teadmist riskide ja valmisoleku kohta.